Vastus avalikule pöördumisele
Vastus avalikule pöördumisele, mis tehti Tartu Ülikooli rektoraadile, senatile ja nõukogule seoses Viljandi kultuuriakadeemias aset leidnud ahistamisjuhtumiga.
Lugupeetud üliõpilased, töötajad, vilistlased jt
Tänan pöördumise ja Tartu Ülikooliga kaasa mõtlemise eest.
Mul on Viljandi kultuuriakadeemias (VKA) toimunu pärast väga kahju – selliseid olukordi ei tohiks töökeskkonnas kellelegi osaks saada. Kinnitan, et ülikoolis võetakse ahistamisjuhtumite lahendamist väga tõsiselt, ja selgitan allpool samme, mida oleme ülikoolis viimastel aastatel juba astunud ning mis on veel plaanis. Konkreetse juhtumi puhul on oluline mõista, et ajakirjanikud said juhtunu asjaolude kohta vahendada ja tõlgendada ainult osalist infot. Ülikool tööandjana ei saa omalt poolt avalikult kommenteerida töösuhetega seotud detaile, eriti kui kõne all on delikaatsed ja eraelulised küsimused. Saan kinnitada, et juhtumit lahendati ülikoolis kollektiivselt, reageerimine ja tegutsemine toimus vastavalt ülikooli võrdse kohtlemise juhendile. Kannatanu kaitsmine ja toetamine oli prioriteet ja ükski olukorra lahendamisega tegelenud ülikooli töötaja ei suhtunud teemasse ükskõikselt. Juhtumit käsitleti seksuaalse ahistamisena. Aluseks võeti see, milline oli VKA direktori teo tegelik mõju kannatanu jaoks, ja arvestati, et direktor oli kannatanu suhtes võimupositsioonil. Pean oluliseks lükata ümber meedias levinud eksitava info, justkui oleks selle juhtumi puhul olnud tegemist pikaajalise jälitustegevusega. Asjassepuutuvate tõenditega põhjaliku tutvumise järel ei olnud ülikoolis juhtumi lahendamisega tegelenud töörühmal alust seda kahtlustada. Rikkumisi ei tuvastatud ka töötaja värbamise protsessis (toimus konkurss ja sellel osalenud kuue kandidaadi tööalast võimekust ja pädevust hindas komisjon).
Loomulikult on kahetsusväärne, et ahistamisjuhtumeid ülikoolis ette tuleb, kuid asjaolu, et neist teada antakse, neid lahendatakse ja neist julgetakse ka rääkida, näitab, et oleme astunud hulga samme õiges suunas. Ülikooli eri tasandite juhid töötavad järjekindlalt selle nimel, et tagada ülikooli töötajate heaolu ja turvatunne. Viimastel aastatel on võrdse kohtlemise, sh ahistamisega seonduvad teemad ja nende lahendamine ja ka ennetamine olnud ülikoolis suure tähelepanu all. Ülikooli võrdse kohtlemise juhend on koostatud välisülikoolide samasisuliste dokumentide eeskujul (näiteks Oxfordi Ülikooli ahistamisjuhtumite menetlemise juhis ja tugiisikute võrgustik), see on osutunud juhtumite lahendamise praktikas aja- ja asjakohaseks. Ka Viljandi kaasuse puhul nägime, et nii kannatanu kui ka juhtumi lahendajad said ja oskasid oma sammudes sellele toetuda. Sarnaselt välisülikoolidega täiendame oma juhendeid ja suuniseid järjepidevalt, võttes arvesse reaalsete olukordade lahendamisel ilmnenud kitsaskohti.
Ka oleme aastaid tegelenud sellega, et parandada ülikooli töötajate ja üliõpilaste teadlikkust võrdse kohtlemise põhimõtetest, lubamatule käitumisele reageerimisest ja võrdse kohtlemise rikkumistega seotud juhtumite lahendamisest. Oleme olulisemad põhimõtted, juhendid ja head tavad koondanud eraldi veebilehele ja suuname nii uusi ametisse valitud juhte kui kõiki töötajaid tööle asudes nendega tutvuma. Julgustan ka teid materjalidega tutvuma. Veebilehel on olemas ka teemakohased lühivideod, mida alates 2023. aasta sügisest kuvatakse pidevalt ka eri õppehoonete infoekraanidel. Töötajate koolitamisel on ülikool viimastel aastatel teinud koostööd nii Eesti Inimõiguste Keskuse kui ka võrdse kohtlemise voliniku bürooga. Seda koostööd on plaanis jätkata. 2024. aasta sügisesse on juba kavandatud kõikidele ülikooli töötajatele avatud koolitus „Võrdse kohtlemise ABC“ (koolitaja Eesti Inimõiguste Keskusest) ning ahistamisteemaline koolitus, mida juhib vägivallatu töökeskkonna koolitaja. Võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise vältimise olulisust käsitletakse püsiteemana nii iga-aastases juhtide arenguprogrammis kui ka õppejõudude põhikoolituses, samuti pakume töötajatele nõustamisoskuste ja vaimse tervise esmaabi koolitusi. Kõik need koolitused on töötajatele tasuta. Eraldi koolitus on kavandamisel ka juhtkonnale ning instituutide ja tugiüksuste juhtidele. Kuna tulenevalt organisatsiooni reeglitest on juhtide vahetumine ülikoolis pidev, siis on püsiv ka neile koolituste korraldamine.
Alates 2023. aastast toimib ülikoolis võrdse kohtlemise tugiisikute süsteem. Tegemist on töötajatega, kes soovivad vabatahtlikult olla teema eestvedajad ning -kõnelejad nii akadeemilistes kui ka tugiüksustes. Nad on saanud põhjaliku väljaõppe võrdse kohtlemise, sh ahistamise teemadel. Nende poole saab pöörduda nii probleemide arutamiseks kui ka kaebuse menetlemiseks vajalike juhiste saamiseks. Käimasoleva akadeemilise aasta kevadsemestriks on taas ette valmistatud pikem (32-tunnine) koolitus uutele võrdse kohtlemise tugiisikutele.
Möönan, et Teie pöördumise ajendiks olnud Viljandi kultuuriakadeemia juhtum andis seni saavutatule tagasilöögi. Võrdse kohtlemise edendamise teemal arutati ülikooli senati 30. augusti 2024 istungil. Arutelu tulemusena moodustatakse eksperdikomisjon, kes analüüsib ülikooli õigusaktide, eeskirjade ja juhendite sisu ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekud. Kui praegu käsitletakse seksuaalse ahistamisega seotud kaasuseid võrdse kohtlemise juhendi järgi, siis ühe võimalusena kaalume selliste tundlike teemade menetlemiseks ka eraldi protseduuride väljatöötamist. Planeerime koguda ka lisateavet, et paremini mõista, kui laialdane probleem ebavõrdne kohtlemine ja ahistav käitumine ülikoolis on.
Toomas Asser
rektor, professor
senati esimees
